Torude paksusklasside tabel: põhjalik juhend

Torude nimekiri on standardiseeritud viis torude seinapaksuse kirjeldamiseks, mis mõjutab toru survetaluvust, siseläbimõõtu, kaalu ja ühilduvust liitmikega. Hea torude klassifikatsioonitabel aitab inseneridel, ostjatel, tootjatel ja hooldusmeeskondadel kiiresti võrrelda torude mõõtmeid enne materjali valimist või tellimist. Käesolevas juhendis selgitatakse, kuidas klassifikatsioonitabelit lugeda, mida tähendavad levinumad klassifikatsioonid ja miks tuleb torude mõõtmeid alati võrrelda töö jaoks kehtivate torustandarditega.

Iga ajakava taga peituvad mõõtmed

Torude spetsifikatsioonitabel põhineb mõnel mõõtmisandmel, mis esinevad korduvalt projekteerimis- ja hankedokumentides. Nende mõistete tundmine muudab tabeli kasutamise palju lihtsamaks ja aitab vältida tavalisi tellimisvigu.

Oluline torude mõõtmed sealhulgas:

• NPS ehk toru nimimõõt: Põhja-Ameerika torude mõõtmisel kasutatav nimetatud toru läbimõõt. Tegemist on tähistusega, mis ei pruugi alati vastata täpsele mõõdetud läbimõõdule.
• DN ehk nimitraadius: Rahvusvaheliselt sageli kasutatav mõõtühiku tähis. Millimeetrites väljendatud DN on ligikaudselt seotud tollides väljendatud NPS-iga, kuigi väiksemate suuruste puhul ei ole ümberarvestus alati täpne.
• OD ehk välisläbimõõt: Torude välisläbimõõt. Teatud NPS-i puhul jääb see tavaliselt kõikide torusortimentide puhul konstantseks.
• Seina paksus: Toruseina paksuse mõõtmine. See suureneb toru paksuse suurenemisel.
• ID ehk siseläbimõõt: Torusisene ava. See muutub seina paksuse suurenemisel kitsamaks.
• Kaal jala või meetri kohta: Torude ligikaudne kaal, mis mõjutab transpordi-, käitlemis-, toetus- ja paigalduskulusid.

Sisemise läbimõõdu hindamiseks on lihtne viis lahutada välisläbimõõdust kaks korda seinapaksus. Näiteks kui toru välisläbimõõt on 4,500 tolli ja seinapaksus 0,237 tolli, on hinnanguline sisemine läbimõõt 4,026 tolli. Tegelikku väärtust tuleks siiski kontrollida vastavast torude spetsifikatsioonitabelist (PDF) või projekti spetsifikatsioonist.

Tavapärased torude nimimõõtmed ja nende kasutusvaldkonnad

Schedule 40 ja Schedule 80 on kõige sagedamini kasutatavad standardid, kuid need ei ole ainsad valikuvõimalused. Sõltuvalt toru läbimõõdust, materjalist ja standardist võivad esineda sellised lisad nagu 5, 10, 20, 30, 40, 80, 120, 160 ja „double extra strong“.

Schedule 40 kasutatakse sageli üldotstarbelistes rakendustes, kus on olulised mõõdukas tugevus ja mõõdukas kaal. Seda kasutatakse laialdaselt vee-, õhu- ja paljudes kommunaalrakendustes, sõltuvalt materjalist ja projekteerimisrõhust. Schedule 80-l on sama nimimõõdu puhul paksem sein kui Schedule 40-l, mistõttu kaalutakse selle kasutamist sageli juhtudel, kus on vaja suuremat rõhku, mehaanilist vastupidavust või täiendavat korrosioonivaru.

Väga kergeid graafikuid, nagu näiteks graafik 5 või graafik 10, võib kasutada valitud madalrõhuolukordades või roostevabast terasest tooted kus korrosioonikindlus on olulisem kui seinapaksus. Paksemaid seinapaksuse klassid, nagu näiteks Schedule 160, kasutatakse siis, kui kõrged rõhu- või mehaanilised nõuded õigustavad lisakaalu ja -kulusid.

Süsinikterasest ja roostevabast terasest tootevalikud ei ole alati identsed

Torustandardid on olulised, kuna sama paksusklassiga torule võivad kehtida erinevad mõõtmestandardid. Süsinikterasest torude mõõtmed on tavaliselt seotud standardiga ANSI/ASME B36.10M, samas kui roostevabast terasest torud on tavaliselt seotud standardiga ANSI/ASME B36.19M. Roostevabast terasest torude klassid võivad sisaldada tähist “S”, näiteks 10S või 40S, et eristada neid süsinikterasest torude klassidest.

See eristus on oluline, kui keegi otsib roostevabast terasest toru schedule-tabelit PDF-vormingus ja eeldab, et see vastab täpselt süsinikterasest tabeli andmetele. Paljudel juhtudel jääb välisläbimõõdu süsteem tuttavaks, kuid saadaval olevad schedule’id, seinapaksused ja tavapärased laoseisuvõimalused võivad erineda. Hankimisel on kõige kindlam lähenemisviis määrata kindlaks materjali klass, NPS või DN, schedule, standard ning kõik otsade viimistlus- või katsenõuded üheskoos.

Selge spetsifikatsioon võiks sisaldada järgmist:

• Torumaterjal, näiteks süsinikteras või roostevaba teras
• Kohaldatavad torustandardid
• Torude nimimõõt ehk DN
• Nõutav torustiku spetsifikatsioon
• Otsa tüüp, näiteks sileda otsaga, keermestatud või faasitud
• Koguse ja pikkuse nõuded
• Asjakohased kasutustingimused, näiteks rõhk, temperatuur või korrosioonile avatus

Schedule 40 ja Schedule 80 torude seinapaksuse üksikasjalik võrdlus

Praktiline kontrollnimekiri torude mõõtmete valimiseks

Enne torude spetsifikatsioonitabeli (PDF) kasutamist tellimuse esitamiseks või projekti läbivaatamiseks tasub läbi vaadata lühike kontrollnimekiri. See aitab vältida, et väikesed mõõtmetega seotud eeldused muutuksid kulukateks probleemideks ehitusel.

• Kinnitage, kas projektis kasutatakse NPS-i, DN-i või mõlemat.
• Kontrollige materjali, mitte ainult graafiku numbrit.
• Kasutage süsinikterasele või roostevabale terasele sobivat ANSI torude nimitabelit.
• Kontrollige välisläbimõõtu, et veenduda sobivuses ja ääriku ühilduvuses.
• Kui voolukiirus või rõhulangus on olulised, tuleb ID-väärtus kinnitada.
• Kontrollige kaalu, kui tugid, kandurid või transpordipiirangud on olulised.
• Veenduge, et tarnijatel oleksid saadaval vajaliku suuruse ja materjaliga tooted.
• Paluge kvalifitseeritud inseneril kontrollida rõhukindlaid või ohtlikke rakendusi.

Peamine järeldus

Torude spetsifikatsioonitabel on midagi enamat kui lihtsalt mõõtude viide. See ühendab ühes kohas torude mõõtmed, seinapaksuse, kaalu, materjalistandardid ja tegelikud paigaldusotsused. Hoolikalt kasutades aitab see meeskondadel valida torusid, mis sobivad õigesti, on ohutud ja aitavad vältida tarbetuid kulusid.

Igapäevaseks kasutamiseks hoidke käepärast nii üldist torustiku skeemi kui ka projekti jaoks vajalikku materjalispetsiifilist skeemi. Kui roostevaba teras Kui tegemist on roostevabast terasest torudega, kasutage roostevabast terasest torude nimetus- ja paksusklasside tabelit (PDF), selle asemel et eeldada, et süsinikterasest torude mõõtmed või paksusklassid kehtivad automaatselt. Õige tabeli kasutamine koos asjakohase standardiga ja inseneritehnilise otsustusvõimega muudab torude valiku selgemaks alates projekteerimisest kuni hankimise ja paigaldamiseni.

KKK

Kuidas ajakava mõjutab tulemuslikkust ja kulusid

Torustiku läbimõõdu valik on kompromiss ohutuse, funktsionaalsuse ja praktilisuse vahel. Paksem sein tagab suurema survekindluse ning annab rohkem varu kulumise või korrosiooni puhuks, kuid vähendab samas siseläbimõõtu. See vähenemine võib suurendada voolukiirust või rõhulangust, kui süsteem ei ole selleks projekteeritud.

Kaal on veel üks praktiline tegur. Raskem konstruktsioon võib suurendada materjalikulusid, veokulusid, tõstmisnõudeid ja tugikoormusi. Torude liiga kõrged tehnilised nõuded võivad tunduda konservatiivsed, kuid need võivad tekitada tarbetuid kulusid ja paigaldusraskusi. Torude liiga madalad tehnilised nõuded võivad aga põhjustada lekkeid, enneaegset riket või projekteerimisnormide rikkumist.

Seetõttu ei tohiks toru paksust kunagi valida ainult tabeli põhjal. Tabelis on esitatud mõõtmed. Lõpliku otsuse tegemisel tuleks arvesse võtta ka rõhku, temperatuuri, vedeliku liiki, korrosioonivarusid, ühendusviisi, kohaldatavaid norme ja valitud materjali lubatud pinget. Sageli viidatakse seosele, et klass vastab ligikaudu rõhu ja lubatud pinge jagatisele 1000-ga, kuid tegelikus projekteerimistöös on vaja läbi viia täielik standardite ja tehniliste nõuete läbivaatus.

Mida tähendab toru klass?

Toruklass tähendab nimimõõtmetele vastavat seina paksust. Üldiselt tähendab suurem toruklassi number paksemat seina, väiksemat siseläbimõõtu, suuremat kaalu ja suuremat potentsiaalset survetaluvust, kui materjal ja temperatuuritingimused on sobivad.

Oluline on see, et toru klass ei ole sama asi kui toru läbimõõt. Näiteks 2-tollisel torul on nimiläbimõõt, mida sageli nimetatakse NPS-iks, kuid selle tegelik siseläbimõõt sõltub sellest, kas tegemist on klassiga 40, klassiga 80 või mõne muu klassiga. Välisläbimõõt jääb antud NPS-i puhul tavaliselt samaks, mis aitab tagada torude ühilduvuse vastavate liitmike, äärikute ja ventiilidega.

Just seetõttu on ANSI torude mõõtude tabel nii kasulik. See koondab peamised andmed ühte viiteallikasse, nii et spetsifikatsiooni koostaja saab enne ostutellimuse või joonise lõplikku kinnitamist kontrollida nimimõõtu, välisläbimõõtu, seina paksust, ligikaudset kaalu ja mõnikord ka siseläbimõõtu.

insener, kes vaatab läbi torustiku skeemi terastorude kõrval

Kuidas lugeda torustiku spetsifikatsioonitabelit?

Torude paksusklasside tabeli lugemiseks alustage toru nimimõõdust, liikuge seejärel tabelis edasi vajaliku paksusklassini ning võrrelge välisläbimõõtu, seina paksust, siseläbimõõtu ja kaalu. Paksusklass näitab, kui paks on selle mõõduga toru sein, samas kui materjalistandard ja projekteerimistingimused määravad, kas toru sobib asjaomaseks kasutuseks.

Praktiline lugemisprotsess näeb välja järgmine:

1. Määrake kindlaks projekteerimise jaoks vajalik NPS või DN. Alustage joonisel, komponentide nimekirjas või seadme ühendusjoonisel näidatud suurusest.
2. Leia sobiv ajakava. Otsige väärtusi 10, 40, 80, 160 või mõnda muud loetelus nimetatud väärtust.
3. Kontrollige välisläbimõõtu. Veenduge, et välisläbimõõt vastab kasutatavatele liitmikele, ventiilidele või äärikutele.
4. Kontrollige seina paksust. See on peamine ajakavaga seotud mõõde ning oluline tegur tugevuse ja survetaluvuse seisukohalt.
5. Arvuta välja või kinnita ID. Sisemine läbimõõt mõjutab voolupinda, voolukiirust ja rõhulangust.
6. Kontrollige kaalu. Raskemad veosegraafikud võivad nõuda tugevamaid tugisüsteeme, hoolikamat käitlemist ja suuremaid transporditoetusi.
7. Kontrollige kehtivaid standard. Ärge tuginege üldisele tabelile ainult juhul, kui tegemist on ehitusnormide järgimise, rõhu ohutuse tagamise või ohtlike töötingimustega.

See meetod on eriti kasulik selliste torutüüpide võrdlemisel nagu süsinikterasest, roostevabast terasest ja legeeritud torud. Erinevatel materjalidel võivad olla sarnased paksusklassid, kuid materjali tugevus, korrosioonikindlus, temperatuuripiirid ja tootmisstandardid võivad mõjutada lõplikku valikut.